Meie kooli hobuhooldaja eriala õpilased Liis Kruus ja Kertu-Mai Pihlapuu käisid Erasmus+ programmiga välispraktikal eksootilises Egiptuses, kus töötasid hobuhooldajana kohalikus tallis Lucky Horses Stable.
Talli igapäevaelu pakkus praktikantidele väga vaheldusrikast ja füüsilist tööd. Nende põhiliste ülesannete hulka kuulusid hobuste söötmine, jootmine, hooldamine, bokside puhastamine ning talli üldine korrashoid.
Lisaks tavapärastele tallitöödele saadi suurepärane kogemus klientide teenindamisel ja turismimatkade juhendamisel. "Aitasime kliente trippidel – käisime nendega koos hobustega meres ujumas ja tegime rahulikke jalutuskäike Egiptuse kõrbes," meenutab Liis oma erilisemaid hetki.
Kuigi esimesed päevad uues keskkonnas tõid kaasa ka arusaamatusi ja vajasid harjumist, tekkis töösse peagi oma kindel ja turvaline rutiin.
Välismaale minek nõuab teatavat iseseisvust, sest hakkama saamine täiesti teistsuguses ja kohati stressirohkes keskkonnas on omaette katsumus. Õpilased tõdevad, et koos õpirändele minnes oli alati veidi lihtsam – oli keegi, kellega raskusi jagada ja samastuda, mis andis ka tõuke rohkem suhtlemiseks.
Suureks toeks oli kohapealne juhendaja Inge, kes võttis praktikandid soojalt vastu. Ta oli mõistev ja arusaav õpilaste nõrkade külgede suhtes, kuid toetas neid igakülgselt, suunates hirmudest üle saama ja end arendama.
Huvitaval kombel kogesid õpilased kohalikku keskkonda ja tallirahvast mõnevõrra erinevalt, mis näitab hästi, kui individuaalne on iga praktika:
Liisi jaoks oli meeskond praktika parimaks osaks. Inimesed tema ümber olid uskumatult toredad ja alati abivalmid, mis tegi kaugel maal kohanemise väga lihtsaks.
Kertu-Mai Pihlapuu tundis aga, et tallirahvas talle nii lähedaseks ei jäänud. Kuna ta on loomult vähem sotsiaalne inimene, võttis ta teadliku seisukoha suunata kogu oma fookus tööle ja õppimisele, jättes sõbrustamise tagaplaanile. See osutus tema jaoks õigeks otsuseks, võimaldades võtta praktikast maksimaalse töökogemuse.
Kõige suurema professionaalse arengu tõi mõlema praktikandi jaoks kaasa kokkupuude kohalike hobustega. Egiptuse hobused pakkusid põneva väljakutse, kuna olid veidi tulisemad ja iseloomukamad. Õpilased kogusid väärtuslikke teadmisi just nö "raskemate" hobustega tegelemisel, alates ravimisest, puhastamisest ja saduldamisest kuni üldise käsitlemiseni välja.
"Praktika jooksul arenesid märgatavalt minu inglise keele oskus, vastutustunne ja üldised tööoskused. Samuti õppisin paremini töötama meeskonnas ning täitma ülesandeid täiesti iseseisvalt," võtab Liis oma kogemuse kokku.
Kertu-Mai Pihlapuu täiendab, et õpiränne arendas teda mitte ainult erialaselt, vaid ka igapäevaselt: "Oskan tänu õpirändele läheneda kõiksugu probleemidele enesekindlamalt ja rahulikuma meelega."
Kuigi tagantjärele mõeldes tekib ikka mõtteid, et siit-sealt oleks võinud midagi teistmoodi teha, ei kahetse kumbki õpilane oma minekut. Üks kuu eksootilises Egiptuses oli täpselt piisav aeg, et avardada oma silmaringi, täiendada tutvuskonda hobumaailmas ning naasta koju palju enesekindlama ja laiema kogemustepagasiga.
